Puutsa talu Wagyu lugu

Eestimaal kasvatatud Wagyu veisetõug Puutsa talust on omaniku Airi Külveti sõnul kenasti marmorjas ja tänu hoolivale kasvatamisele vaid rohumaadel – tõeline maiuspala!

Wagyu veiseliha steik
Wagyu veiseliha steik

Wagyu veisetõu tutvustus
Wagyud on tõuna tuntud põhiliselt gurmaanidele, kes teavad Wagyu veistest toodetud liha kobe beefina.
Sinna juurde käivad traditsioonilised müüdid – õlle jootmine, massaaž riisiluuaga jne. Mõningatel juhtudel see ka kehtib, eriti Jaapanis kohapeal, kus endiselt on ruumi väga väikestele farmidele ja ühele perele piisab aasta sissetulekuks 2-3 looma kasvatamisest. Mujal maailmas- põhiliselt Austraalias ja USAs on Wagyu liha tootmine muutunud sarnaseks muule tööstuslikule veiselihatootmisele. Suured nuumafarmid, jõusöödapõhine söötmine, veised lagedatel platsidel – ei midagi loomulikku elukeskkonnas, kuidas mina oma veiseid pidada tahaks.

Samas kui vaadata Wagyu tõu ajalugu, on see väga sarnane ükskõik millisele teisele veisetõule. Ehk ka see veis oli inimesele kõigepealt veo ja tööloomaks, ja väetise/sõnniku andjaks, liha ja piim olid kaasnevad hüved. Wagyusid kirjeldatakse ka kui eriti vastupidavateks ja vähenõudlikuks tõuks. Seega, kui tuli esimene pakkumine proovida Wagyude kasvatamist, oli minu tingimus, et jaa aga ainult rohumaadel karjatades. Ei mingit teraviljanuuma, kitsas ruumis betooni peal elu lõpu ootamist ega söödasegusid, mis veisele ei ole mõeldud. Kui nii saab, siis mina olen nõus.

Mis selle tõu puhul on eriline – geneetiline soodumus kasvatada oluliselt rohkem lihaskiudude vahele rasva e. marmorit kui teised lihaveisetõud. Ja ei saa minu farmi tootmisviisi puhul tulla teisiti, kui minu teistel rohumaaveistel.

Puutsa farmis Wagyude kasvatamine

Esimesed Wagyud said „ valmis tehtud „ 2021. a 4 aastat karjamaarohul kasvades. Tulemus oli oodatust parem, ehk osad kes liha maitsesid, kirjutasid, et maitseelmauselt ületas Jaapanis või New Yorgis maitstud Wagyu lihast. See teadmine innustas jätkama.

Kuidas marmor tekib? Selleks on võimalusi kaks. Ühel puhul, tööstuslikus nuumafarmis segatakse kokku söödasegu, mis sisaldab oluliselt rohkem energiat ( suhkruid) kui loom eluks vajaks, söödasegu ise on töödeldud võimalikult lühikeseks, see ei sarnane enam üldse sellele, mida veised loomuomaselt söövad. Loomi hoitakse võimalikult piiratud alal, et nad vähe liiguks. Lisaks sellele piiratakse lõppnuumafaasis ka valkude ja A vitamiini kättesaadavust toidust. Ja loomad rasvuvad. Aga kas sellist loomapidamist tahaks päriselt mõni keskkonnast ja loomadest hooliv farmer teha, pigem vist mitte?
Ja mina usun, et ka tarbija kasvab keskkonnast hoolivamaks, ja päriselt tunneb huvi kuidas tema toit taldrikule jõuab.
Teine võimalus marmori tekkeks on pisut mitmetahulisem, aga Puutsa talus järele proovitud ning töötab. Lisaks söödale, mis suveperioodil ongi väga energiarikas kuna kasutame holistilist karjatamismeetodit looduslikel luhtadel, on samuti väga olulisel kohal üldine loomade heaolu ka talveperioodil. Veiste liikumist ei piirata, ka talvel on neil jalutamisruumi pigem oluliselt rohkem kui nõuavad meie loomade pidamistingimused, nad saavad viibida väga palju vabas õhus ja väga kangete külmakraadide või sademete puhul varjuda.

Tänaseks on Puutsa talus kasvamas juba tõhus väike kari Wagyu tõugu veiseid, kes saavad valmis järgnevate aastate kaupa. Pikema ajaperioodiga on Wagyu kasvatus küll, võrreldes traditsioonilist rohumaaveisekasvatusest tulevat liha. Samas, see „töö“ mida minu farmi wagyud teevad Alam – Pedja looduskaitsealal asuvatel Pikknurme luhtadel, on looduskeskkonnale elurikkuse loomisel tänuväärne ja sinna on neid ka vaja. Et oleks rohkem loomi taastamaks kunagine looduslike jõeluhtade ja puisrohumaade ala, koos oma linnurikkuse ja taimekooslustega.

Puutsa talu Wagyu liha on 100% rohumaalt- suveti süüakse karjamaadel, mis asuvad Pikknurme ja Pedja jõeluhtadel ja talvel heina, mis tuleb muudelt Puutsa talu liigirikastelt heinamaadelt.

Autor: Puutsa talu veisekasvataja Airi Külvet

Lisainfo Puutsa talu kohta väljaspool Eestit:
https://eu-cap-network.ec.europa.eu/news-events/news/estonian-farmer-turns-grassland-grazing-climate-solution-2022-10-10_en?fbclid=IwAR161YjYqNdo0wEZ9mJ8Tw4pYpkp7djI351oGKjPggcmq9k6EfMpyk8vATo
2021 aasta Läänemeresõbralik Farm Eesti võitja

Estonia – Airi Külvet

 

0
    0
    Sinu ostukorv
    Your cart is emptyReturn to Shop

    Registreeru püsikliendiks ja
    saad esimeselt ostult

    -20%

    Püsikliendina on Sul edaspidi igalt ostult
    vähemalt -10% soodustust.